• EESTI JURISTIDE LIIDU AUKOHTU MENETLUSKORD

Kinnitatud Eesti Juristide Liidu volikogu 26. novembri 2003.a. otsusega nr 6/11.

1. Aukohtu tegevuse alused ja töökorraldus

1.1. Eesti Juristide Liidu aukohus arutab liidu liikme eksimust põhikirja ja juristi kutse-eetika vastu.
1.2. Aukohus juhindub oma tegevuses liidu eetikakoodeksist ja liidu põhikirja p. 29¹ alapunkti 2 alusel volikogu poolt kinnitatud menetluskorrast ning seadusest.
1.3. Aukohus on viieliikmeline ja see valitakse volikogu poolt kolmeks aastaks.
1.4. Aukohtu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes juhib ja korraldab aukohtu tööd.
1.5. Aukohtu töövorm on istung, aukohus arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
1.6. Aukohtu istungit juhib eesistujana aukohtu esimees või teine esimehe poolt eesistujaks nimetatud aukohtu liige. Aukohtu istungid protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik istungil osalenud aukohtu liikmed.
1.7. Aukohtu eesistuja kutsub istungi kokku, saadab aukohtu istungile väljakutsutud isikutele kutsed ka stähitud postiga väljastusteatega või isiklikult allkirja vastu sellise arvestusega, et väljakutsutaval isikul jääks piisavalt aega istungiks ettevalmistamiseks.
1.8. Aukohtu istungid toimuvad liidu bürooruumes või aukohtu eesistuja poolt nimetatud muus kohas.
1.9. Aukohtu istungid on reeglina kinnised. Aukohtu eesistujal on õigus kutsuda istungist osa võtma teisi isikuid, kelle osalemine aitab kaasa aukohtu ülesannete lahendamisele.
1.10. Aukohus teeb oma otsused lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks aukohtu eesistuja hääl.
1.11. Aukohut aitab asjaajamise korraldamisel liidu büroo.
1.12. Aukohus peab laekunud avalduste ja läbivaadatud asjade üle arvestust. Aukohus annab kord aastas oma istungite protokollid, lõpetatud asjade materjalid ja otsused üle liidu direktorile arhiivis säilitamiseks.

2. Aukohtumenetlus

2.1. Aukohtu poole võib kirjaliku avaldusega pöörduda iga isik, kes leiab, et liidu liige võib olla eksinud põhikirja ja juristi kutse-eetika põhimõtete vastu.
2.2. Aukohtumenetlust saab algatada juhul, kui avaldus on esitatud mitte hiljem kui ühe aasta jooksul avalduse sisuks oleva liidu liikme võimalikust minetusest või teost arvates.
2.3. Liidu direktor edastab aukohtu esimehele ilma liigse viivituseta büroo aadressile saabunud avalduse.
2.4. Aukohtu esimees nimetab aukohtu koosseisu ja eesistuja. Eesistuja määrab kohtukoosseisu liikme, kes asja ette valmistab. Eesistuja saadab liidu liikmele avalduse ärakirja ja palub esitada avalduses toodud asjalolude kohta kirjaliku seletuse. Liidu liige on kohustatud seletuse esitama avalduse ärakirja saamisest 2 nädala jooksul, vajadusel võib ta seletusele lisada tõendeid. Kui liidu liige hoidub seletuse andmisest ja ei esita seda ka korduval nõudel, võib aukohus teha liidu liikmele hoiatuse või taotleda volikogult tema suhtes põhikirja p.7.6. kohaldamist.
2.5. Aukohtu eesistuja kutsub pärast liidu liikmelt seletuse saamist 2 nädala jooksul kokku aukohtu korraldatava istungi. Juhul, kui aukohus leiab, et esitatud seletus on rahuldav ning eetikakoodeksi rikkumist ei tuvastatud või kui avalduses toodud asjaolude kontrollimine ei kuulu aukohtu pädevusse, siis aukohus menetlust ei alusta ja saadab vastavasisulise teate avaldajale ja liidu liikmele.
2.6. Kui aukohus korraldaval istungil otsustab aukohtumenetluse alustada, siis otsustatakse asja arutamise istungi aeg, samuti avaldajalt või liidu liikmelt lisateabe või dokumentide küsimise vajadus. Aukohtu istung kutsutakse kokku 30 päeva jooksul.
2.7. Aukohtu istungil arutatakse asja liidu liikme osavõtul. Liige on kohustatud ilmuma aukohtu istungile. Kui liige mõjuva põhjusea jätab istungile ilmumata, võib aukohus asja arutamise edasi lükata või asja arutada tema osavõtuta ja teha tagaseljaotsuse.
2.8. Aukohtu istungi avab eesistuja, kes tutvustab aukohtu koosseisu ja selgitab aukohtu liikme vastu taanduse esitamise õigust. Samuti teatab ta liidu liikmele, kelle suhtes arutus toimub, sellest, et viimasel on õigus esitada täiendavaid dokumente ning taotlusi isikute istungile kutsumiseks, kes võivad anda asja lahendamisel tähtsust omavaid seletusi. Seejärel asja arutamise ettevalmistanud aukohtu liige avaldab kokkuvõtte avaldusest, saadud seletustest ja esitatud tõenditest.
2.9. Kuulanud ära liidu liikme, kelle asja arutatakse ning teised istungile kutsutud isikud, otsustab kohus, kas võib lõpetada asja sisulise arutamise. Kui aukohus peab vajalikuks asjas täiendavate teadmiste kogumist, määrab ta istungiks uue aja.
2.10. Kui aukohus leiab, et asja sisulise arutamise võib lõpetada, teatab ta aukohtu otsuse kuulutamise aja. Aukohtu otsus kuulutatakse suuliselt samal istungil või sellest teatatakse 10 päeva jooksul avaldajale ja liidu liikmele kirja teel. Aukohtu otsus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik asja arutamisel osalenud aukohtu liikmed.
2.11. Liidu liige võib aukohtu tagaseljaotsuse saamisest 10 päeva jooksul esitada taotluse menetluse uuendamiseks juhul, kui ta esitab istungilt puudumise kohta andmed seaduslike takistuste olemasolu kohta. Kui liidu liige aga taastatud menetluses istungile ei ilmu ja tema suhtes tehakse uus tagaseljaotsus, siis teist korda ei ole õigust taotleda menetluse uuendamist.
2.12. Liidu liikmel, kelle asja arutati, on õigus tutvuda kõigi asjas kogutud materjalidega, istungi protokolliga, saada aukohtu otsuse ja protokolli ärakiri.

3. Aukohtu otsus:

3.1. Aukohtu otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
3.2. Juhul, kui aukohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ning tegemist on liidu liikme poolt põhikirja või eetikakoodeksi rikkumisega, siis võib aukohus liidu liiget oma otsusega hoiatada või teha volikogule ettepanek tema liidu liikmest põhikirja p. 7.6. alusel välja arvamiseks.
3.3. Aukohus teeb liidu liikmest väljaarvamise otsuse teatavaks liidu presidentuurile koos ettepanekuga panna se küsimus lähima volikogu koosoleku päevakorda. Volikogul on õigus aukohtu liikmest väljaarvamise kohta tehtud ettepanek kinnitada või tagasi lükata.
3.4. Aukohus teatab oma otsuses, et see jõustub väljakuulutamise päeval, liikmest väljaarvamise otsus volikogus ettepaneku kinnitamisest.
3.5. Aukohtu jõustunud otsusele võib esitada kaebuse halduskohtule. Volikogu otsuse peale, millega kinnitati aukohtu otsus liikmest väljaarvamisest, on liidu liikmel õigus esitada kaebus enne kohtusse pöördumist liidu üldkogule.
3.6. Aukohtu jõustunud otsused tehakse kõigile liidu liikmetele teatavaks.