Ettepanek õigusalase nõustamise taseme parandamiseks
22.05.2015
Austatud justiitsminister,
Eesti Juristide Liit (edaspidi EJL) on mitme aasta vältel korraldanud üle terve Eesti tasuta õigusnõustamisi vähekindlustatud inimestele. Nõustamiste käigus oleme kogenud, et inimesed on eelnevalt käinud õigusnõu saamas mõnes õigusbüroos ning sealt saadud nõuanded on olnud ebaõiged või kaheldaval tasemel. Selliseid nõuandeid järgides võib nõu saaja sattuda veelgi keerukamasse olukorda ja teha asjaajamises vigu, mida pärast parandada ei saa.
Õigusbüroo sildi all tegutseb ka juriidilisi isikuid, milles ei tööta mitte ühtegi diplomeeritud juristi. Kahjuks ei suuda inimesed tihtipeale vahet teha advokaadibürool ja õigusbürool ega sellel, kas viimastes annavad õigusnõu juristid. Nad eeldavad, et kui astuvad sisse uksest, millele on kirjutatud „Õigusbüroo“, siis seal töötavad õigushariduse ja piisava erialase ettevalmistusega inimesed.
Eriti problemaatiline on olukord Ida-Virumaal, kus õigusbüroodes teenindavad kliente filoloogid ja isegi poksitreener. Näiteks Baltik Büroo Grupp OÜ-s osutab õigusabi keskharidusega poksitreener.
EJL leiab, et puuduvad igasugused põhjused, miks peaks riik võimaldama õigusnõustajatena tegutseda selleks mittepädevatel isikutel. Näiteks audiitoritelt, arstidelt ja isegi korstnapühkijatelt nõuab riik erialast ettevalmistust, õigusnõustajatelt aga mitte. Samas võib kahju, mida ebapädev õigusnõustaja isikule põhjustab, olla kordades suurem, kui hambaarsti poolt põhjustatu. EJL leiab, et riigi kohustus on leida sellele probleemile lahendus.
Probleemi olemasolule on juhtinud tähelepanu ka ajakirjandus. 2015. aasta 19. jaanuari Äripäev tõi välja, et Eestis tegutseb ligi 800 õigusnõustajat, kelle tegevuse üle puudub igasugune kontroll. Paljudel neist pole isegi bürood, kontaktiks on vaid mobiiltelefon ja postkast.
EJL on kutseseaduse alusel alates 2006 aastast omistanud õigusnõuniku kutset. Aastatel 2006,2007 ja 2008 on EJL kutsekomisjon andnud õigusnõuniku kutse 38 juristile ning aastal 2014 7.taseme õigusnõustaja kutse 7 juristile. Õigusnõuniku kutse omistamise käigus kontrollitakse dokumentide alusel õigusnõustamiseks vajalikku kvalifikatsiooni, samuti on võimalik teadmiste kontroll, kui kutse eeldab inimeste õigusalast nõustamist ja esindamist kohtus ja haldusorganites.
EJL soovib, et Justiitsministeerium kaaluks meetmeid õigusabi kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks.
Teeme omalt poolt ettepaneku täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustikku sättega, mis võimaldaks kohtumenetluses lisaks advokaadile esindada isikut juristil, kes omab 7. taseme õigusnõuniku kutset. Leiame, et kui kohtus esindamiseks on vajalik 7. taseme õigusnõustaja kutse, siis on õigusteenuse pakkuja sunnitud pingutama ja saavutama selle, et õigusbüroos on vähemalt üks inimene, kes omab piisavat õigusalast pädevust et anda heal tasemel õigusnõu ja inimesi kohtus esindada. Vastasel juhul kaob büroo pidamisel mõte.
Avaldame soovi olla kaasatud me, et Justiitsministeerium kutsub EJLi osalema probleemi lahendamise meetmete väljatöötamisse kaasamise head tava arvestades.
Head koostööd soovides,
Mai Palmipuu
EJL tegevpresident
Justiitsministeeriumi 05.06.2015 saadetud vastus EJL märgukirjale: