Eesti Juristide Liidu pöördumine Riigikogu XIII koosseisu poole
Eesti Juristide Liit tervitab Riigikogu XIII koosseisu ja soovib tulemuslikku tööd järgnevaks neljaks aastaks!
Eesti Juristide Liit peab tähtsaks Eesti demokraatlikku ja õigusriiklikku arengut ning näeb selle ühe tagatisena kodanikuühiskonna ja avatud valitsemise põhimõtete senisest suuremat rakendamist. See tähendab suuremat vabakonna kaasamist seaduste väljatöötamisse; mitte pelgalt nende arvamuse ärakuulamist, vaid sellega ka arvestamist.
Riigikogu peaks senisest enam kuulama ühiskonnas kõlavat kriitikat ja asjatundjate arvamusi, arvestama analüüside ja uuringutega ning opositsiooni konstruktiivse kriitikaga. Riigikogu peaks ka ise hindama seaduse vastuvõtmise mõjusid ja mitte vormima seaduseks valitsuse pealiskaudseid ideid.
Eesti Juristide Liit kutsub üles mitte unustama eelmistel aastatel kodanikuühiskonna poolt tehtud ettepanekuid. Nendeks on eelkõige rahvakogu ettepanekud valimissüsteemi muutmiseks ja riigireformi läbiviimiseks, et anda suuremale hulgale kodanikele võimalus kaasa rääkida riigi valitsemises.
Ootame ka senisest enamat Riigikohtu otsustega arvestamist. Senini on sisuliselt täitmata Riigikohtu 2. novembri 1994. aasta otsus, mille kohaselt ei ole põhiseadusega kooskõlas Riigikogu liikmete riigiettevõtete nõukogudesse kuulumine. Taunimisväärne on, et 2014. aastal pidi Riigikohus koguni kahel korral põhiseadusevastaseks tunnistama ravimiseaduse muudatused, mis käsitlesid apteekide asutamist.
Eesti Juristide Liit ootab jätkuvalt Riigikogult lobireeglite läbipaistvat ja selgesõnalist sätestamist seaduse tasemel, et hajutada väiteid seaduste ostetavusest ja Riigikogu liikmete müüdavusest. Sellised väited ei solva mitte ainult Riigikogu vaid ka kõiki Eesti kodanikke – valijaid. Et sellistele väidetele lõpp teha, ootame koos vabakonnaga sellekohast tegu.
Eesti Juristide Liit jälgib jätkuvalt Riigikogu seadusloometegevuse vastavust heale õigusloome tavale. Eelmise aasta halvima seaduse tiitli pälvis Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatus Riigikogu liikme puutumatuse regulatsiooni osas. Sellise valiku põhjuseks oli vastuolu hea õigusloome tava põhimõttega, mille kohaselt ei tohi seadusandlikku võimu kasutada oma huvides ehk siis oma heaolu tagamiseks. Eesti Juristide Liit ootab, et Riigikogu analüüsiks selle eelmise koosseisu poolt vastuvõetud seaduse vastavust õigusriigi põhimõtetega.
Pöördumine on heaks kiidetud Eesti Juristide Liidu volikogu liikmete poolt 2015. aasta 10. aprillil Tallinnas.
Meeldivat ja tegusat koostööd soovides,
Mai Palmipuu
Eesti Juristide Liidu tegevpresident