Haldusjuristide ühendus
16. mail 2000.a. moodustasid 32 Eesti Juristide Liidu liiget haldusjuristide ühenduse. Ühenduse loomise ja tegutsemise põhieesmärgiks olid laiemalt Eesti õiguse ja halduse arendamisele suunatud olulisemad teemad, samuti avalikus teenistuses olevatele ametnikele antava õigusabi kvaliteedi tõstmine, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi teenindavate juristide töö parandamise ja muud haldusjuristidele olulised küsimused. Haldusjuristide ühenduse põhimäärus kinnitati Eesti juristide Liidu 17.05.2000.a. volikogu otsusega. Ühenduse juhatuse esimesel koosolekul 15.06.2000.a. valiti ühenduse esimeheks Sulev Lääne, aseesimeesteks Heli (Sildmäe) Põder ja Sven Põder.
Kohe, peale ühenduse asutamist alustas haldusjuristide ühendus aktiivset Eesti sisest ja ka rahvusvahelist tegevust. Ühenduse tegevusvaldkondadeks olid näiteks riigi ja selle õiguskorra ülesehituse jätkamine ja halduskorralduse arendamine ning asjakohase koostöövõrgustiku loomine, haldusreformi vajalikkusele ja võimalikkusele ning avaliku halduse ja teenistuse efektiiivuse analüüs ja muud olulised teemad. Loodi koostöösuhted ja korraldati ühisüritusi ka Soome Haldusjuristite Ühendusega. Haldusjuristide ühenduse ja tema koostööpartneerite viimaste aastate üheks olulisemaks teemaks on olnud ka Euroopa Liidu Läänemere strateegia tutvustamisele ja realiseerimisele kaasaaitamine.
Esimesed aastad oldi väga aktiivne Eesti avaliku võimu institutsioonidega koostöösuhete loomisel. Nii korraldati ühenduse algatusel ühiseid arutelusid riigi põhiseaduslike institutsioonide esindajatega. Näiteks toimusid ühenduse liikmete kohtumised Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri, riigikontrollöri, riigisekretäri, mitmete ministrite, samuti Riigikohtu ning kohaliku omavalitsuse liitude ja ülikoolide esindajatega. Väga populaarsed olid nõupäevad maakondades, valdades ning linnades. Näitena võib tuua kohtumisi Ida-Viru maakonnas, sh Narva linnas. Ühisseminar korraldati koostöös Eesti Valla- ja Linnasekretäride Seltsiga. Nõupäevad toimusid näiteks koostöös Raasiku, Harku, Viimsi ja Jõelähtme valdade juhtidega, samuti seminarid Tallinnas, Saaremaal ja mujal. Lisaks õiguse, halduse ja muude oluliste teemade arutamisele osutati õigusabi, tutvuti koolide tegevusega, kultuurieluga jne. Nii oli näiteks Jõelähtme vallas 2008. aastal toimunud nõupäeva päevakorras lisaks ühenduse ja valla juhtide poolsele vastastikusele tegevuse tutvustamisele ka teadlaste ettekanded aktuaalsetel teemadel. Eraldi ettekande tegi Tallinna Ülikooli professor Georg Sootla teemal kohaliku omavalitsuse erinevad mudelid ning asjakohased arengud Eestis. Koos valla õiguse, halduse ja kultuurielu valdkondade tutvustamisega anti konkreetne ülevaate vallakantselei tegevusest ja asjaajamise korraldamisest vallas (vallasekretär Helvi Kork), valla juriidilise teenistuse tegevust tutvustas vallavalitsuse peaspetsialist, EJL volikogu liige Triinu Vernik. Ühenduse edasise tegevuse aspektist oli väga oluline loodava koostöövõrgustiku ja asjakohase koostöömemorandumi tutvustamine, millega liitusid järgnevalt kõik Eesti kohaliku omavalitsuse valdkonna olulisemad institutsioonid, ülikoolide vastavad struktuuriükused ja teised valdkonna organisatsioonid, kaasa arvatud MTÜ Polis.
Just viimatitoodud koostöövõrgustiku kaudu on ühendus viimastel aastatel aktiivselt osalenud valdkonna oluliste teemade esiletoomisel ja analüüsimisel, kasutades selleks erinevaid koostöövorme ja foorumeid.
Tuntuks on saanud lisaks mastaapsetele Euroopa Liidu Läänemere strateegia konverentside ka avaliku õiguse ja halduse ning kohaliku omavalitsuse valdkonna foorumid. Näiteks 2009. aastal korraldati foorum teemal omavalitsuste haldussuutlikkus ja järelevalve. Samal aastal toimus Tartu Ülikooli aulas oluline sündmus: Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi ja ühistegevuse taasloomise 20. aastapäeva konverents. Sellele järgnes koostöös Rootsi SIDA-ga projekt kohaliku omavalitsuse valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuse analüüs ning selle esitlus Rae vallas.
2010. aasta alguses käivitati koostöös partneritaga olulise tähtsusega riikliku küsimuse riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhted ettevalmistamise protsess Riigikogus, mille osaks olid mitmed arutelud Riigikogu põhiseaduskomisjonis, kohtumised Riigikogu esimehe Ene Ergma, põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde, teiste Riigikogu, Vabariigi Valituse jt asjaomaste institutsioonide esindajatega. Protsess päädis Riigikogu suures saalis toimunud aruteluga ning jätkus valdkonna analüüside ning oluliste riigi ja kohaliku omavalitsuse poliitikute, teadlaste ja praktikute erinevate foorumitega.
Nii toimusid näiteks 2011. aastal konverentsid “Eesti Vabariik 100 – kohalik omavalitsus 2018. aastaks, Eesti omavalitsussüsteemi areng riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluses“ (pühendatud EMOL 90. aastapäevale) ning Riik ja kohalikud omavalitsused kui partnerid – minevik ja tulevik tänasest vaatevinklist, (pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäevale). 2012. aastal toimus valdkonna arengu jaoks oluline konverents teemal 20 aastat Eesti Vabariigi põhiseadust ja kohalik omavalitsus – garanteeritud autonoomia või teel tagasi keskvõimu alluvusse. 2013. aastal olid olulisemateks ettevõtmisteks rahvusvaheline konverents Riigi keskvalitsus ja kohalik omavalitsus – oodatud stabiilsus või kardetud reformid? Konverents oli pühendastud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) vastuvõtmise 20. aastapäevale ning sellega märgiti ära Eesti taasiseseisvuse aja esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli 75. sünniaastapäeva. President Arnold Rüütliga koostöös toimus konverentsi Eesti riikluse taasloomine ja kohalikud omavalitsused ning 2013. aasta kohalike valimiste järgsed ootused – kas uus algus või …? ettevalmistamine ja läbiviimine. Konverents oli pühendatud Eesti riikluse taasloomise 22. aastapäevale.
Eeltoodud mitmete riigisiseste ning rahvustaheliste foorumite kulminatsiooniks võib pidada ühenduse ja valdkonna koostöövõrgustiku ühistegavuse tulemusena (kus haldusjuristide ühendus oli Eesti Juristide Liidu esindajaks) väga suure mastaabiga Euroopa Liidu Läänemere strateegia mitmete foorumite ettevalmistamist ning korraldamist. Esimene konverents toimus teemal Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks; teise konverentsi sisuks oli riigi, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste partnerlus Eesti efektiivsemaks kaasamiseks Euroopa Liidu Läänemere strateegiasse ning kolmanda ja seni kõige mastaapsema foorumi põhiteemaks oli Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealjuures maksejõuetuse valdkonnas. Eeltoodud foorumitel osalesid lisaks Eesti riigijuhtidele ja Läänemere maade kõrgetele esindajatele ka valdkondade juhtivad teadlased ja praktikud. Samuti olid foorumite korraldajateks ja ka esinejateks nii kohaliku kui ka riigi tasandi poliitikud ja diplomaadid kogu Läänemere piirkonnast, Euroopa Liidu institutsioonidest ja paljudes teistest riikidest.