Lahend nr. 622

14. märts 2016

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Heiki Urbala kaebust Postimees.ee kirjutise “Kaastunnet tekitanud kerjav poiss osutus suitsusõltlaseks” (Merike Teder, Tiina Kaukvere; 3.12.15) kohta.

Kaebuse kohaselt on veebiväljaanne luba küsimata kopeerinud infot isikliku Facebooki-konto seinalt ja selle avaldanud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et väited tema postituse infopuudulikkuse kohta ei vasta tõele (s.t ka seal on infot kirjeldatava poisi tausta kohta).

Postimehelt ASN seisukohta ei saanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Postimees.ee on rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebusest lähtuvalt näeb ASN esmase probleemina toimetuse tegevust intellektuaalomandi suhtes. Sotsiaalmeedias ja blogides nähtav materjal on küll avalikkusele juurdepääsetav nagu klassikaline ajakirjanduslik massimeedia, kuid need tekstid on samuti käsitletavad kui intellektuaalomand, mille puhul on avaldamiseks (ka väikemahus) vajalik taotleda autori nõusolekut. Ajakirjanduse eetikakoodeks, mis on vastu võetud enne digitaalmeedia ulatuslikumat levimahakkamist, ei käsitle spetsiifilisi digilevist johtuvaid üksikasju. Ajalehtede liitu kuuluvad väljaanded on aga kokku leppinud “Artiklite refereerimise hea tava”, mille kohaselt mujal avaldatud materjali puhul on refereerimise motiveeritud maht pealkiri ja üks lause (p 3) ning muudel juhtudel peavad refereerijad taotlema artikli avaldanud väljaandelt ja/või autorilt eriloa (p 5). Praegusel juhul on toimetus eiranud isegi neid põhimõtteid, millega toimetused piiravad üksteise materjalide refereerimist. Lisaks on Postimees.ee avaldanud ka kuvatõmmise kõnealusest Facebooki postitusest, mis pole enam refereering, vaid otsene reprodutseerimine.

See, et autor on oma postituse avaldanud märke all “jagatud avalikult” (tähistatud nn maakera-ikooniga), ei oma siinjuures olulist tähendust. Selle valikuga määrab autor, kes saavad tema postitust Facebookis näha, ega anna õigusi oma postitust reprodutseerida muudes kanalites.

ASN märgib, et olemuselt on Facebooki-avalikkus teistsugune kui masstiražeeritud ajakirjandusväljaande loodav avalikkus. Facebookis eeskätt personaalsete jagamiste kaudu ahelakujuliselt levivate postituste masstiražeerimine ajakirjanduses annab tekstile võimenduse ja kiirenduse, mida autor ei oska ega peagi oskama ette näha, ning eraldab teksti kontekstist. See põhjustab eksitamist. 

Asjakohane on postituse autori tõdemus artikli jaoks antud intervjuus: “See on minu isiklik sein, ma ei tee ajakirjandust ega vii läbi uurimist. Kui ma oleks ajakirjanik, siis jah, peaks tasakaalustatust silmas pidama.” Autor on artikli-usutluses öelnud, et see poiss oli katalüsaatoriks, avamaks inimeste silmad. “Selle asemel, et väikesele poisile näpuga näidata, on täiskasvanu asi aidata,” ütles Urbala Postimehele. Ainuüksi see viitab postituse avaldamise kontekstist väljarebitusele. Samas peaks iga inimene sotsiaalmeedias postitamise eel kaaluma postituse võimalikke tagajärgi.

ASN näeb artikli puhul probleemi ka eraelu rikkuvas detailsuses loo keskmes oleva poisi kohta. Eetikakoodeksi kohaselt ei avaldata andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi (p 4.6). Selliseid avaldamist õigustavaid asjaolusid ASN konkreetsel juhul ei näe.

Prof. Epp Lauk,
esimees