LAHEND
20. juuni 2017
Avaliku Sõna Nõukogu arutas AS-i Jupiter Plus (AB Greinoman & Co vahendusel) kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Eesti firmal on seos Venemaa rahapesuskeemi põhifirmaga” (22.3.17, M. Tuul) kohta – ja sama tõlgituna vene keelde Delfis “Издание: эстонская фирма связана с основным фигурантом схемы “Русская прачечная””.
Kaebuse kohaselt jääb artiklitest jääb lugejatele ühemõtteliselt mulje, nagu kaebaja oleks osalenud rahapesus. Tegemist on ebaõige faktiväitega kaebaja kohta. Artiklis lisatakse väitele “väidetavalt”, mis ei vabasta kohustusest kontrollida info tõesust (EAEK p 3.5). Artiklis ei öelda, et kaebajat oleks rahapesuskeemis ära kasutatud, vaid väidetakse seotust ehk, teisisõnu, kaebajale omistatakse aktiivne, taotluslik tegevus. Väljaanne keeldus vale info parandamisest. Kui tegemist oli arvamusega või oletusega, siis oleks pidanud see olema selgelt eristatav.
Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Kaebuse esitajale on Ekspress Grupi õigusosakonna juhataja Mari Männiko selgitanud, et AS-i Jupiter Plus märgitakse kui “Eesti firmat, mis väidetavalt keerutas Vene raha”. Artikli autor on juba varem kaebuse esitajale selgitanud, et kõiki artiklis käsitletud ettevõtteid ei saa süüdistada rahapesus, ent kõik artiklis nimetatud ettevõtted oli teadlikult või tahtmatult rahapesu skeemi osad, võttes vastu raha mitte kliendilt, vaid off-shore firmalt, kellega tegelik ärisuhe puudus. EPLil on tõendid selle kohta, et AS-ile Jupiter Plus kandis 20. septembril 2013 raha maksuparadiisi riiulifirma nimega Chrystalord Limited. See on offshore firma, mille tegevusala oli vaid rahapesu. 51187 USA dollarit liikus Läti Trasta Komercbankast AS-i Jupiter Plus kontole Swedbankis. Artikkel ei esita AS-ile Jupiter Plus süüdistust rahapesus, vaid nimetab off-shore ettevõtete kaudu raha maksmist “Vene raha keerutamiseks”. AS-ile Jupiter Plus tehti ülekanne rahapesuga seotud off-shore ettevõttelt, kellega AS-il äriline side puudus, millest lähtuvalt on õige väide, et AS Jupiter keerutas Vene raha. Meediaväljaanne on enda kinnitusel esitatud faktiväiteid kontrollinud ning omab väite tõendamiseks vajalikku tõendusmaterjali.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Ajakirjanduse eetikakoodeks märgib, et poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud (p 1.6).
Nii nagu poliitik peab taluma tema suhtes tehtavat kriitikat, tuleb ka firmadel taluda avalikkuse kõrgendatud tähelepanu, sest firmadegi tegevus mõjutab suurel määral ühiskonna toimimist, mis peab olema läbipaistev.
EPLi selgitused veenavad, et toimetusel on väite tõendamiseks vajalik tõendusmaterjal olemas. Eraldiseisvad täiendavad protsessuaalsed vahendid tõe väljaselgitamiseks ASNil puuduvad. Nn Panama paberite usaldusväärsust ajakirjandusliku allikana ei ole valdavalt kahtluse alla seatud.
AS-i Jupiter Plus kohta ei ole artiklis väidetud, et ta oleks taotluslikult osalenud rahapesus. Ka kaebuses ei lükka kaebuse esitaja otseselt ümber kõnealuse raha liikumist läbi tema pangakonto, vaid väidab pigem, et teda on “ära kasutatud”.
Selle valgusel puudus toimetusel tarvidus lükata avaldatu ümber. Kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks toimetuselt taotlenud vastulauset.
Triinu Vernik,
aseesimees