Eesti Juristide Liidu seisukoht kohtute seaduse eelnõule

Eesti Juristide Liidu volikogu arutas Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse eelnõu. Oleme seisukohal, et põhimõtteliselt on õige tõsta kohtusüsteemi efektiivsust läbi tänase hajusa juhtimisahela selgitamise. Juristide Liit kutsub siiski hoolikalt kaaluma kohtuhalduse muudatusi, et selle kontsentreerumisel Riigikohtu juurde ei tekiks uusi samaväärseid probleeme, kui on ette heidetud tänasele haldamismudelile. Sellisel juhul tuleb eelistada stabiilsust ja õigusrahu ümberkorraldustele, mille mõju on ettearvamatu ning millega võib kaasneda oht kohtusüsteemi sõltumatusele ning selle halduskulude oluline kasv. Eelnõuga pakutud kohtusüsteemi haldamismudel lähtub eeldusest, et ainus põhiseaduspärane viis kohtusüsteemi juhtida, on teha seda läbi Riigikohtu. Selline lähtepunkt ei ole õige. Euroopas on palju demokraatliku õigusriigi põhimõtete kohaselt toimivaid riike, kus kohtusüsteemi haldamine toimub täitevvõimu poolt. Kohtuhaldusmudeli ümberkorraldamine pakutud kujul oleks põhjendatud juhul, kui hetkel oleks kohtumajad Justiitsministeeriumi poolt halvasti valitsetud ning kohtunike sõltumatus õigusmõistmisel ohus. Tänast kohtusüsteemi iseloomustavad meie arvates head töötingimused nii kohtuametnikele kui kodanikele, edumeelsed infotehnoloogilised lahendused ja investeeringud kohtute infrastruktuuri ning vaatamata räägitud teoreetilisele võimalusele sekkuda täitevvõimu poolt õigusmõistmisse ei ole see leidnud seni teadaolevalt kinnitust. Eesti kohtuvõimu sõltumatust on kinnitanud ka rahvusvahelised hinnangud enne meie ühinemist Euroopa Liiduga. Juristide Liidu seisukoht on, et kohtureformi läbi viies tuleb muutusi hinnata üksnes mõõdupuu järgi, kuidas need mõjutavad isikute õigusi kiirele ja õiglasele kohtupidamisele. Kohtusüsteemi põhiprobleem pole seega senine kohtuhaldusmudel, vaid õigusmõistmise kättesaadavus ning kvaliteet. Seetõttu tuleb eelnõus toetada muudatusi, mis on suunatud kohtupidamise tõhustamisele.Sellele eesmärgile ei aita kaasa kohtunike arvu vähendamine. Kohtuhalduse lahutamisel täitevvõimust muutub Riigikohtu esimees sisuliselt täitevvõimu teostavaks ühte riigielu valdkonda juhtivaks kohtuministriks ja tekivad riskid kohtusüsteemi piisava rahastatuse tagamiseks. Samuti puudub kõrgeima kohtu esimehel võimalus seaduseelnõude algatamiseks Riigikogus, mida vastutus õigusmõistmise toimimise eest eeldab. Põhiseaduse seisukohalt on küsitav ka eelnõu tagajärjel tekkiv Vabariigi Valitsuse kui täidesaatva riigivõimu haru täielik vastutuse puudumine kohtusüsteemi toimimise eest. Eelnõu jätab lahtiseks, kuhu ja miks paigutatakse üle 15 aasta edukalt kohtusüsteemi juures toiminud kohtulikud registrid (kinnistusraamat, äriregister) ning kuidas toimub edasi kõigi õigusinfosüsteemide integreeritud arendusnõukogu.

Kohtute seaduse eelnõu on valminud suletult kohtusüsteemis, mistõttu ei ole järgitud õigusloome head tava kaasata riigielu oluliste küsimuste arutelu juurderiigivõimu erinevaid harusid, juristide kutseühendusi ja laiemat avalikkust. On kahetsusväärne, kui õigusriigi tuumküsimusi puudutavat eelnõud on peetud üksnes kohtunike siseküsimuseks ning seda ei ole arutatud isegi nii tihedalt kohtuvõimuga seotud institutsioonidega nagu Advokatuur ja Prokuratuur. EJL on seisukohal, et eelnõu vastuvõtmisega ei tohi kiirustada ning vajalik on selle laiapõhiline arutelu parlamendis.