Eesti Juristide Liidu seisukoht Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni poolt ettevalmistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis käsitleb seaduste vene keeles avaldamist,  kohta

Eesti Juristide Liit toetab eesmärki tõsta vene emakeelega Eesti elanike, kes eesti keelt ei valda, õigusteadlikkust. Samas ei ole seaduste tõlkimine ja tõlgete kättesaadavaks tegemine selleks kõige tõhusam vahend.  Tõhusam vahend on seaduste selgitamine ja seda on ka Eesti Juristide Liit tasuta õigusnõustamise projektide elluviimisel nii Justiitsministeeriumi, Avatud Eesti Fondi, Töötukassa ja Tallinna linna toetusel ka teinud.

Seaduste venekeelsete tõlgete avaldamist Riigi Teatajas Eesti Juristide Liit ei toeta. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne ja õigusaktid avaldatakse riigikeeles. Riigi Teatajas avaldatavad õigusaktid on õigusjõus ja nii era- kui ka ametlikus asjaajamises kasutatavad ainult eesti keeles.

Riigikogu otsuse eelnõus loetletud tõlkimist vajavad seadused, mille osas Juristide Liidu arvamust küsiti, on OÜ Estlexi korraldamisel vene keelde tõlgitud ja kättesaadavad ajakohastatud terviktekstidena.  Seetõttu ei ole vajalik riigil dubleerida nende õigusaktide  tõlkimist ja kättesaadavaks tegemist. Need tõlked on ka praegu tasulise teenuse kaudu kättesaadavad. Samas oleme seisukohal, et õigusteadlikkuse tõstmiseks peab riik toetama nende tõlgete tasuta kättesaadavaks tegemist.

Lisaks märgib Juristide Liit, et Riigikogu otsuse eelnõus on ka selliseid seadusi mille  tõlgete kättesaadavaks tegemine ei ole inimeste igapäevaelu korraldamiseks vajalik vaid on vajalik äritegevuseks. Sellised tõlked võivadki i olla kättesaadavad  tasulise teenuse abil. Üheks selliseks näiteks on riigihangete seadus.

Vastu võetud Eesti Juristide Liidu volikogu poolt 21. mail. 2013. aastal Tallinnas.