Head Eesti Juristide Liidu liikmed, sõbrad ja toetajad, daamid ja härrad!
10. märtsil 25 aastat tagasi panid 144 ärksat juristi aluse uuele
vabaühendusele – Eesti Juristide Liidule. Tänu neile naistele ja meestele on meil võimalus saada täna kokku ja tähistada põneva konverentsiga oma liidu veerand-sajandat aastapäeva, mis on ühe vabaühenduse jaoks igati väärikas tähtpäev. Oleme üks Eesti vanemaid vabakondi, mis loodud enne vabariigi taasiseseisvumist. Mul on hea meel, et mitmed asutajaliikmed on täna meiega ning pauside ajal on võimalus uurida nende mõtteid ja mälestusi algusajast.
Siin ja preagu on mul täita võimatu missioon – võtta 20 minutiga kokku 25 aastat EJL-i ajalugu. Õnneks on mul 2 suurepärast abimeest – õlekõrt käepärast. Esiteks Kai Amose, Kaire Pärnpuu ja Viive Tuisu poolt EJL 10. Aastapäevaks koostatud liidu tegevuse ülevaade esimesel kümnel tegevusaastal. Tänu sellele kogumikule ei ole mul vaja lugeda ette sõna-sõnalt asutava kogu resolutsiooni 10. märtsist 1989, esimest põhikirja versiooni, asutajaliikmeid, ega ka mitte nimetada märtsis 1999 liitu kuulunud 521 liiget ja 51 noorliiget. Lisaks annab kogumik ülevaate 3 esimese volikogu koosseisust ja liidu tegevustest neil aastatel. Teiseks õlekõrreks on mul trükilõhnaline raamatuke „25 aastat Eesti Juristide Liitu. Ajalugu ja inimesed“. Liidul on hea meel pidada oma liikmeid ja sõpru ning täna siinviibijaid meeles kinkides teile see põgus läbilõige meie 25 aasta tegevustest ja arengust. Siinkohal kasutan võimalust ja tänan kõiki liikmeid, kes aitasid meie tegevdirektor Krista Paali eestvedamisel kirjutada kokkuvõtvaid peatükke ning jagasid pildimaterjali.
Juuri ja minevikku tuleb mäletada ning nii on ka uue raamatu sirvijal võimalik saada ülevaade asutamisest, vaadata üle asutajaliikmete nimekiri ning lugeda liidu tegevusest ja juhtimisest algusaastal. Lisasime kõigi 8 volikogu koosseisud, presidendid läbi aastate ning ülevaate, millele liit ja liikmed on viimasel 15 aastal pühendunud.
Arvates 2009. aastast omab EJL auliikme statuuti. Viimase viie aasta jooksul on pälvinud auliikme nimetuse 5 silmapaistvat asutajaliiget, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi või Eesti Juristide Liidu ees. Auliikmed koos piltidega on toodud ära ka meie raamatukeses, kuid lubage nad siinkohal ette lugeda: Mari Ivask, Advig Kiris, Jaak Kirikal, Kai Amos ja Mihkel Oviir. Auliikmete väärikas seltskond saab täna täienduse konverentsile järgneval pidulikul vastuvõtul asutajaliikme ja presidendi Rein-Väino Villiku ja meie pikaaegse toetaja ning koostööpartneri Toomas Sepa näol. Loodan, et jääte meiega austama nii paegusi kui uusi auliikmeid.
Kogumikke võrreldes näeme visuaalselt ja sisult kena edasiminekut, kuid kumbki neist ei ole täiuslik ning ei kajasta liidu mitmekesist tegevust, sündmusi ja inimesi mahus, mida sooviksime. Arenguruumi on veel ning loodan väga, et mõneks järgnevaks ümmarguseks tähtpäevaks sünnib kogumik, mis on veelgi põhjalikum ning personaalsem, sisaldades nende mälestusi, kelle tegemistel liit püsib ja kelle nägu meie liit on.
Möödunud veerandsajandi jooksul on muutunud liidu tegevussuunad ja võimalused. Nii alustas EJL aastal 2002 tasuta õigusabi osutamist vähekindlustatud elanikkonnale ja on leidnud kõige enam tuntust ja tunnustust just õigusabi kättesaadavuse ja õigusteadlikkuse parandamise läbi. Tagasiside liidu poolt osutatavale tasuta õigusabile on olnud positiivne ning meie kõige uuem projekt „Õigusapteek“ on hästi vastu võetud ja hädavajalikuks osutunud.
Arvates 2000. aastast on pandud alus mitmele EJL katuse all tegutsevale ühendusele, mille eesmärgiks on konkreetse valdkonna juristide koondamine, arendamine ja tegevuse koordineerimine. Toimekad on alates asutamisest olnud ettevõtlusjuristide, Euroopa õiguse juristide ja naisjuristide ühendused, kusjuures kõik kolm on ühinenud vastava Euroopa tasandi liiduga. Ettevõtlusjuristid võõrustavad käesoleval kevadel Euroopa ettevõtete juristide ühenduse (ECLA) juhatuse koosolekut, mille puhul korraldavad konverentsi ettevõtte juristi positsioonist Euroopa Liidus. Haldusjuristide, õigusbüroode juristide ja noorjuristide ühenduste tegevus on vahepeal soikunud ning ootavad uut energiat taaskäivitumiseks.
Ja kui jätkata väärtuse loomisega meie liikmetele, siis uueks tegevusalaks on õigusnõustaja kutse andmise korraldamine, mis aitab saavutada juristikutse edendamise ja kutseoskuste parandamise eesmärki. EJLi initsiatiivil töötati välja õigusnõustaja kutsestandard ja kutse andmise kord. Esimesed 28 kutsetunnistust andis EJL välja 2008 aastal. Seejärel tegevus katkes mõneks ajaks ning jätkus 2013 aastal pärast kutsestandardi vastavusse viimist kutseseaduse muudatuste ja EL-i nõuetega. Tänasel vastuvõtul on mul hea meel anda kutsetunnistus üle 5-le 6-st eksami edukalt sooritanud õigusnõunikule.
Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud koolitustegevuse maht võrreldes 90-ndate kõrgajaga, kuid saame olla uhked oskuse üle korraldada edukaid õigusfoorume ja konverentse. Suurepärasteks näideteks on Eesti juristkonna jaoks olulised Õigusteadlaste päevad, mille kaaskorraldajaks on EJL olnud aastast 1991 ning FIDE XXV kongress aastal 2012, mis on EJL-i jaoks tähtsüdmuseks rahvusvahelises mõõtmes, ka oma rekordilise 583 osavõtjaga. Selle kongressi tõttu kandis Tallinn 2012 aastal Euroopa Õiguse Pealinna tiitlit. Otsustasime suurendada oma rahalist panust sügisel toimuvatele 33. Õigusteadlaste päevadele.
Jõudumööda on EJL panustanud õiguspoliitiliste otsuste mõjutamisesse, sh kujundanud arvamusi ühiskonda laiemalt puudutavate seaduseelnõude osas ning kodanikuühiskonna arendamisesse, olles osaline nii vabariigi valvurite projektis kui hea ja halva õigusloome konkursil. Käesolevast aastast liitusime Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga, et suurendada oma osalust ühiskonna demokraatia arengus ja õiguspoliitikas.
Meil on täna 1100 liikmega juristide ühendus, mis on mitme Eestis tegutseva juristide organisatsiooni seas ainus, kes horisontaalselt kõiki juristi elukutseid ja huve ühendab. Meie rikkuseks ja edasiviivaks jõuks on meie liikmed, nii asutajad, kellest mitmed tänaselgi päeval aktiivselt liidu juhtimises ja tegemistes kaasa löövad, kui ka uued tulijad. Liidu liikmete õiguste ja seaduslike huvide kaitse on EJL-i põhikirjaline eesmärk asutamisest saati. Viimastel aastatel oleme süstemaatiliselt töötanud selle nimel, et liidu liikmeskond suureneks ja aktiveeruks. Just, aktiveerumisel on rõhk ja seetõttu oleme toetanud uusi, liikmetele suunatud initsiatiive – käivitunud on juristide klubi, taastatud jõulupeo traditsioon, peetud esimene õigusmatk. Et meil on tore omavahel ka töövälisel ajal koos olla tõestavad juristide omalagatuslikud ja omal finantseerimisel toimunud tantsuprojektid: eelmisel aastal õpiti naisjuristide ühenduse eestvedamisel selgeks flamenco ja sel aastal ettevõtlusjuristide ühenduse korraldamisel rumba. Siinkohal südamlikud tänusõnad Jelena Metsale, kes aitas mõista – ka jurist oskab hästi tantsida ning kuigi see ei ole otseselt seotud kutseoskuse parandamisega, oli see väärtuslikult ning meeldivalt kulutatud aeg. Veel täna näen nende silmis kelmikat tulukest, kes naistepäeval Roseni tornis rumbatantsuga üles astusid!
Aktiivsete liikmete osakaalu suurendamise eesmärgil on ka karmim pool. Nii revisjonikomisjoni ettepanekul, kui juhtimisotsuse tulemusena oleme arvanud liikmete hulgast välja meie jaoks kadunud hingi, kes ei ole tasunud pikema perioodi jooksul liikmemaksu ning pole tundnud huvi meie tegemiste vastu. Vabaühendus püsib tema liikmete aktiivsusel, osavõtlikkusel ning tegutsemistahtel. Et veenduda, kas liigume kooskõlas liikmete soovidega, alustasime regulaarse tagasiside ja hinnangu küsimist liidu tegevusele. Teame, et iga algus on raske ja seetõttu loodan väga, et möödunud aastane osalusprotsent 5 oli haruldane ning tulevikus saame arvestada palju suurema arvamuste hulgaga. Teie arvamus loeb!
Oleme käinud ajaga kaasa – ette on näidata uuendatud koduleht ja „näoraamatu“-konto.
Et teid nüüd ka pisut intrigeerida, siis avaldan, et oleme presidentuuris põgusalt puudutanud küsimust, kas peaksime liikmete huvides ja liikmeskonna suurendamiseks võtma kanda ka juristide ametühingu rolli nagu seda on teinud kõik Põhjamaade juristide liidud. Seni ei ole selleks aeg küps olnud ja ausalt, ega küsimus polegi nii ühene ja lihtne lahendada – tegemist oleks täiesti uue tegevusalaga ja uue kuvandiga, mis tähendab liidule ümberkorraldusi nii eesmärkides, tegevusuundades kui ka olulist administratiivse koormuse kasvu. Kuna osaleme iga-aastastel põhjala juristide liitude kohtumisel, siis oleme kursis, et mitmedki peavad sisemist diskussiooni ametühingufunktsioonist loobumise üle, kuna see hoiab eemal noori liikmeid, kes peavad ametiühingut vanamoodsaks ettevõtmiseks. Kui aga liikmetel tekib vajadus ametühingufunktsiooni järgi, siis tuleb sellega tegeleda ning otsustamisel kõiki asjaolusid, kogemusi ja arvamusi arvestada. Täna veel nõudlust ei ole. Küll aga on jagatud, esialgu nelja-silma vestluses, ettepanekut juristide partei moodustamiseks… Ma tahan sellega öelda, et tuleb olla avatud meeltega ning kui meie tradistiooniline tegevus ennast ammendab või kui tööturg kujundab nõudmise, on erinevaid võimalusi revoltsioonilisteks ümberkorraldusteks.
Kuid kõige eeltoodu juures tuleb arvestada, et meie büroo on endiselt 3-liikmeline: tegevdirektor Krista Paal, juhiabi Jana Kitter ja nõunik Triinu Äkke. Arvestades, kui suurelt ja rahvusvaheliselt me viimastel aastatel toimetame, kui suur on meie liikmeskond ja kui kõrged on meie sihid, on see omamoodi ime, et oleme kõigega toime tulnud. Siinkohal on õige hetk meenutada ka eelnevaid pikaajalisi bürootöötajaid: tegevdirektor Mari Ivask, juhiabi Kaire Pärnpuu ja koolitusjuht Margit Kikas. Tahan siinkohal kõiki meie büroo töötajaid läbi aegade ning samuti meie aktiivseid liikmeid tänada südamest teie pühendumise ja tubliduse eest, meie kõigi ühise ja suure aplausiga. Tänan! Ega meil tagasiteed ei ole ja hinnalandust ei tehta – eestlasel on loomuses olla klassi parim, olen seda näinud igapäevast tööd tehes rahvusvahelises ettevõttes. Seega jääb juunikuus valitava 9. volikogu koosseisu ja uue presidentuuri kaaluda büroo koosseisu suurendamise vajadus. Me ju kõik soovime, et töö oleks eneseteostust pakkuv, aga samas võimaldaks paindlikkust ja tasakaalustatud pereelu. Seda kõike peame võimaldama ka oma büroole. Et särasilmsus ja tegutsemisind jääks!
EJL on oma tegevuse ja liikmete kaudu jätnud märkimisväärse jälje Eesti õigusriigi ja demokraatia kujundamisele. See ei oleks olnud aga võimalik ilma pikajaliste toetajate ja partneriteta, kes on nimetatud meie raamatus. Suur tänu ja kummardus teile!
Lubage mul Eesti Juristide Liidu nimel soovida teile palju õnne ja kordaminekuid ning EJL-ile elujõulisust, ambitsioonikust ning palju tegusaid aastaid!
Ettekandeid:
Karen Root Beyond the Law Karen Root mai 2014